Erinevad tänapäeval levinud praktikad tarkvaraarenduses

Kuigi järgnevad praktikad tulevad erinevatest koolkondadest, on neid võimalik omavahel siduda asjaoluga, et need kõik juhinduvad mingist:

• kindlast tarkvaralisest eermärgist,
• spetsifikatsioonist,
• mudelist,
• käitumisest,
• kindlatest andmetest,
• kvaliteedinõuetest

Neid praktikaid ei saa võrdselt liigitada mingi kindla metodoloogia alla, kuigi mitmed neist on levinud näiteks agiilsetes meetodites, nende seas praktikad nagu TDD ja BDD. Üldiselt saaks neid kõiki praktikaid kirjeldada kui "eesmärgist juhinduva tarkvaraarenduse" (Intent-Driven Software Development) praktikad.

Trendid tänapäeva arenduses

Aja jooksul on tarkvaraarendus liikunud järjest rohkem põhimõtte "kood kui tagajärg, mitte alguspunkt" suunas ning seda on viimaste aastate jooksul hüppeliselt kiirendanud tehisaru areng, mis on aidanud vähendada mehaanilisust mitmetes etappe arendustöös, nagu dokumentatsiooni koostamine ning lihtsamate koodiplokkide kirjutamine. Ometi on need praktikad eksisteerinud juba enne tehisaru võidukäiku, kuid nad on kandnud endas sama põhimõtet - tarkvara arendus peaks olema juhitud selgelt määratletud kavatsustest, mitte ainult tehnilisest teostusest.

Testide kaudu juhitud arendus

Need praktikad lähtuvad ideest, et enne koodi peavad alati tulema testid ning kood ehitatakse nende testide "ümber". Selle eesmärk on ennetada vigu nende tuvastamise ja parandamise asemel.

• TDD (Test-driven development)

  Lähenemisviis tarkvaraarenduses, kus enne funktsionaalsuse implementeerimist koodis luuakse vastavale osale testid (tavaliselt ühiktestid) ning koodi kirjutamisel lähtutakse sellest, et need testid peaksid alati läbi minema. Väga populaarne praktika näiteks ekstreemprogrammeerimises.

• ATDD (Acceptance test–driven development)

  Üsna analoogne TDD-ga, kuigi selle keskmeks on kogu süsteemi testimine tervikuna eelduseks tarkvara funktsionaalsuse implementeerimisele koodis.

• CTDD (Continuous test–driven development)

  Edasiarendus TDD-st, kus loodavat koodi testitakse pidevalt automatiseeritud ühiktestidega selle asemel, et arendaja manuaalselt neid teste läbi viib. Selle eesmärk on, et arendaja peab projekti algfaasis vaid looma testid ning hiljem pole tal vaja neid teste ise läbi viia.

Käitumise- ja spetsifikatsioonikesksed praktikad

Neid praktikaid seob keskendumine peamiselt sellele, mis on loodava tarkvarasüsteemi oodatud käitumine - mida ta peab tegema ja kuidas.

• BDD (Behavior-driven development)

  Keskendub kasutajakogemusele ning sellest lähtuvalt on selle olulisemaks jooneks tihe ärialane suhtlus projekti asjaosalistega (ingl. k. stakeholders). Samuti teeb selle praktika suur rõhk tiimialasele koostööle ja suhtlusele üheks populaarseks praktikas mitmetes agiilsetes metoodikates.

• ATDD (kordus)

  Kandub siia üle oma seetõttu, et keskendub süsteemide testimisele tervikuna, mis hõlmab ka selle käitumist.

• Specification by example

  Meetod, mille põhieesmärk on läbi põhjaliku koostöö ja kommunikatsiooni projekti erinevate osapoolte vahel luua väga täpsed ja selged kirjeldused loodava tarkvara ootustest ja eesmärkidest selle algusfaasis ning seejärel kogu arendusprotsessi jooksul juhinduda sellest spetsifikatsioonist. Seda praktikate kogumit rakendatakse näiteks ekstreemprogrammeerimises, Scrumis ja Kanbanis.

NB! Kuigi teoreetiliselt on neil praktikatel väikseid erinevusi, kiputakse reaalses elus tihti kasutama BDD-d, SBE-d ja ATDD-d sünonüümselt.

Domeeni- ja disainikesksed praktikad

• Domain-driven design

  Tegemist on tarkvaradisaini lähenemisviisiga, kus lähtutakse ideest, et hea tarkvara loomiseks pead sa täpselt aru saama, mis päriselu valdkonna probleemi see tarkvara lahendab. See tähendab, et eduka tarkvaraprojekti jaoks tuleb kasuks kommunikeerida vastava valdkonna ekspertidega, näiteks pangarakenduse loomisel aitaks pangandusevaldkonna ekspertidega suhtlemine.

• Design-driven development

  Prioritiseerib kasutajakogemust, keskendudes toote vastavusele kliendi vajadustele ja ootustele. See praktika hõlmab lisaks testipõhise arenduse rakendamisele ka rohket prototüüpimist.

• Secure by design

  Tarkvaraarenduse lähenemisviis, mis keskendub arenduse igal etapil turvariskide vähendamisele ja ennetamisele. Ometi ei hõlma see vaid arendust, vaid nõuab holistlikku lähenemist organisatoorsel tasemel küberturvalisusele. Eesmärk on tagada tarbija andmete turvalisus toote disainimisfaasist selle hooldamisperioodini välja.

Andmete- ja jõudlusekesksed praktikad

• Data-driven development/programming

  Deklaratiivse programmeerimise alla kuuluv paradigma, kus algandmete põhjal koostatakse projekti jaoks domeenispetsiifilisi keeli (domain specific languages) selleks, et võimalikult selgelt ja täpselt kirjeldada ("deklareerida") andmete omavahelisi seoseid. Lähemalt deklaratiivse ja imperatiivse programmeerimise erinevustest.

• Data-oriented design

  Optimiseerimisvõte programmeerimises, mida peamiselt kasutatakse videomängude arenduses. Selle peamine eesmärk on protsessori vahemälu kasutamise tõhustamine läbi andmete jaotusele keskendumise. Selle tehnika jaoks on oluline teada, kuidas andmed mälus paigutatud on.