Prototüüpimise näol on tegemist tarkvaraarenduseprojekti sisese tegevusega, mille käigus luuakse üks või mitu prototüüpi plaanitavast tarkvarast ning mida on võimalik rakendada erinevates arenduse faasides. Prototüübi eesmärk on katsetada disaini võimalustega ning demonstreeriga ideid. Hiljem luuakse selle põhjal toote lõplik versioon.
Prototüüpimisel üks olulisimaid faktoreid on kiirus. Loodav prototüüp ei pea sisaldama kõiki funktsionaalsusi, vaid selle peamine eesmärk on aidata paremini aru saada projektis ebaselgetest osadest.
Selline lähenemisviis oli loodud, lahendamaks koskmudeliga kaasnevaid probleeme ning see sobib hästi olukordadesse, kus lõpliku toote nõudeid pole veel täpselt teada. Selle mudeli teeb eriliseks ka see, et seda võib rakendada nii üksi, kui koos teiste arendusprotsessi elutsükli mudelitega.
Lisaks on võimalik eristada erinevaid prototüüpimise põhimõtteid:
Üldise projektiplaani koostamine, algsete nõuete ja projekti vajaduste defineerimine
Prototüübi nähtavate osade väljatöötamine ning selle näitamine kliendile, et ta saaks sellele omapoolse hinnangu anda ja täpsustada oma soove.
Kliendi tagasiside põhjal täiendatakse/täiustatakse prototüüpi, kuni see vastab kliendi ootustele.
| Eelised | Probleemid |
|---|---|
| Tänu oma paindlikkusele sobib olukordadesse, kus klient ei pruugi osata oma soove täpselt kirjeldada. | Võrdlemisi kulukas nii aja, kui raha poolest. |
| Klient näeb varakult toote esmaseid versioone ning saab anda tagasisidet nende parandamiseks arendusprotsessi käigus. | Klient võib kaotada huvi projekti vastu, kui prototüüp pole rahuldav. |
| Vanu prototüüpe on võimalik kasutada ära hilisemates keerukamates projektides. | Algeline prototüüp ei pruugi oma piiratud tehniliste parameetritega anda õiget ettekujutust tegelikust lõplikust tootest. |